SSCW osales Göteborgis demokraatiafoorumil
05.10.2026Sillamäe Lastekaitse Ühingu (SSCW) esindaja Triin Roos osales 30. septembrist 2. oktoobrini Göteborgis Anna Lindhi Fondi Rootsi võrgustiku foorumil „Celebrating Our Diversity Forum 2026 – Building Democracy Together“. Anna Lindhi Fond on rahvusvaheline organisatsioonide võrgustik, mis edendab kultuuridevahelist dialoogi Euroopa ja Vahemere piirkonnas. Fondi Rootsi võrgustiku foorum toimus tänavu juba kaheksandat korda.
Kolme päeva jooksul arutasid eri riikide kodanikuühiskonna organisatsioonid ja aktivistid, kuidas toetada demokraatiat, tugevdada kogukondi ja anda inimestele võimalus ühiskonnas päriselt kaasa rääkida. Foorumi keskne mõte oli lihtne, kuid praegu väga oluline: demokraatia ei püsi iseenesest, vaid seda tuleb üheskoos hoida ja kujundada. Seda väljendas hästi avapäeva paneelarutelu pealkiri „Democracy Doesn't Exist! We Make It“ („Demokraatiat pole olemas – me loome selle“).
Programmis olid paneelarutelu, väikestes rühmades peetud vestlused, praktilised töötoad ja kontaktide loomine. Teemade seas olid noorte roll demokraatias, identiteet ja kuuluvus, kogukondade kaasamine, kultuuridevaheline dialoog ning usaldus ühiskonnas.
Teiste organisatsioonide kogemused
Foorumi üks väärtuslikumaid osi oli võimalus kuulda väga erinevate organisatsioonide praktilistest kogemustest. Paljud osalejad töötavad noortega, sisserändetaustaga inimestega või teiste rühmadega, kes ühiskonnaelus vähem osalevad. Ühes World Café vestluses räägiti sellest, kuidas kodanikuühiskond saab aidata noortel demokraatias oma koha leida. Teises vestluses arutati identiteedi ja kuuluvuse üle ning selle üle, kuidas eri taustaga inimesed saavad üksteisega kohtuda ja koos tegutseda. Ühingu jaoks oli kõige olulisem nende teemade praktiline pool. Noorte kaasamine ei tähenda ainult võimalust oma arvamust avaldada. Sama oluline on luua keskkond, kus noor tunneb, et tema arvamus loeb ja et ta saab päriselt midagi mõjutada.
Foorum kinnitas ka seda, et demokraatlikus ühiskonnas on oluline osata koostööd teha inimestega, kes mõtlevad teisiti. Erinevused ei pea olema takistus. Sageli aitavad need jõuda sisukama arutelu ja paremate lahendusteni.
Kuidas kogukondi päriselt kaasata?
Eriti huvitav oli töötuba „Community-led spaces“, mida juhendas Zeinab El Saneh Göteborgi kogukonnamajast Folkets Hus Hammarkullen. Töötoas tutvustati kohalikku kogukonnakeskust ja selle tegevusi ning kohalike inimeste kaasamist. Osalejad arutasid, kuidas inimesed saavad oma kogukonna arengus aktiivsemalt kaasa lüüa ja kuidas kohalikud organisatsioonid saavad neid selles toetada. Peamine õppetund oli, et alustada tuleb inimestest ja nende tegelikest vajadustest. Enne tegevuse kavandamist tasub endalt küsida, keda soovitakse kaasata, mida need inimesed vajavad, mida organisatsioon saab neile pakkuda ja kelle hääl praegu arutelust puudub. Seda lähenemist saab hästi kasutada ka ühingu töös.
Ideid tulevasteks noorte töötubadeks
Praktilisi ideid noorte töötubadeks andis Creative Insight Studio töötuba „Place-based methods for driving community change“. Töötoas tutvustati meetodeid, mis lähtuvad konkreetsest paigast ja selle inimestest ning aitavad kogukonnas muutusi algatada. Selle lähenemise järgi ei alustata valmis lahendusest. Kõigepealt tuleb mõista probleemi ja selle tausta ning selgitada välja, keda see puudutab ja millised on nende omavahelised suhted. Alles siis hakatakse koos lahendusi otsima ja katsetama. Kogu protsessi vältel jälgitakse, kelle hääl on kuulda ja kelle hääl puudub. Noortega võib näiteks alustada mitte küsimusest „Millise projekti me teeme?“, vaid küsimusest „Mida me tahaksime oma koolis või kogukonnas muuta ja miks?“. Seejärel saab koos uurida, keda see probleem mõjutab, kelle arvamust pole veel küsitud ja milliseid lahendusi võiks proovida. Neid ideid kasutab ühing järgmiste töötubade ja tegevuste ettevalmistamisel.
Miks on rahvusvaheline kogemuste vahetamine oluline?
Kodanikuühiskonna organisatsioonid seisavad paljudes riikides silmitsi sarnaste küsimustega. Kuidas kaasata inimesi, kes ühiskonnaelus vähe osalevad? Kuidas vähendada vastandumist ja luua usaldust? Kuidas anda noortele päriselt võimalus oma kogukonda mõjutada? Kõiki teiste riikide meetodeid ei saa Eestisse üks ühele üle tuua, kuid nende kogemused aitavad esitada uusi küsimusi ja leida ideid, mida saab oma töös kasutada.
Foorumist jäid kõige enam kõlama kolm mõtet:
kaasamist tuleb alustada inimestest ja nende vajadustest;
tuleb teadlikult otsida ka neid hääli, mida aruteludes tavaliselt ei kuule;
demokraatia ei ole valmis süsteem, vaid midagi, mida inimesed iga päev koos loovad.
Triin tutvustas foorumil osalejatele ka rahvusvahelist julgeoleku ja kodanikuühiskonna konverentsi „Safer and stronger together“, mis toimub 26.-29. novembrini Narvas. Foorumil oli üleval konverentsi plakat ja osalejatele jagati infomaterjale. Konverentsi korraldavad Euroopa kodanikuühiskonna võrgustikud Green Habito ja EuroMeduc ning selle põhipäevad on 27. ja 28. november Tartu Ülikooli Narva kolledžis. Aruteludes räägitakse ühiskonna vastupanuvõimest, rändest, Ukraina ja Moldova rollist Euroopa julgeolekus, infosõjast ning noorte osalusest kogukondade lõhestumise ennetamisel. Samuti käsitletakse kaasavat valitsemist ja institutsionaalset osalust Euroopa–Vahemere piirkonnas, keskendudes kodanikuühiskonna kaasamisele otsustusprotsessidesse ning usalduse ja koostöö tugevdamisele riigiasutuste ja kogukondade vahel.
Foorumil osalemist toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).
Kogukonnad kriisiks valmis: koostööpäeval sündisid ettepanekud riigile ja omavalitsustele
29.09.2026
26. septembril kogunesid Tallinnas Tallink Spa Hotellis 92 osalejat: vabaühenduste juhid, kogukonna eestvedajad, eksperdid, noored ning kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori esindajad kogukonna arengu- ja koostööpäevale „Üks keel, üks meel ja ühiskond“. Päeva keskmes oli küsimus, kuidas erinevad kogukonnad saavad paremini koos tegutseda, üksteist mõista ja ühiste eesmärkide nimel koostööd teha ning kuidas olla koos valmis ka kriisideks.
Päeva avasid peakõnedega Tartu Ülikooli professor Triin Vihalemm ja Sisekaitseakadeemia esindaja Häli Allas. Päeva jooksul toimusid praktilised koolitused ja töötoad vabaühenduste arendamise, kogukondliku koostöö ja digioskuste teemadel.
Maailmakohvik: mis kriisis päriselt ei tööta?
Päeva südameks oli maailmakohvik „Kogukondade säilenõtkus ja turvalisus kriiside ajal“. Osalejad arutasid laudades, mida inimesed, kogukonnad ja vabaühendused vajavad, et kriisideks paremini valmis olla, ning mida peaksid riik ja kohalikud omavalitsused tegema teisiti. Eesmärk ei olnud leida ideaalset lahendust, vaid koguda praktilisi tähelepanekuid inimeste endi kogemusest.
Kõige tugevamalt tuli esile info. Paljud ei tea, kust saab kriisi ajal õiget ja kontrollitud infot, eriti olukorras, kus infot on palju ja sotsiaalmeedias levivad kuulujutud ja valeuudised. Sotsiaalmeedia on inimeste jaoks sageli esimene infokanal, kuid info on killustunud ning keele- ja erivajadused võivad takistada selle mõistmist. Osalejad rõhutasid, et kriisiinfo peaks jõudma kõigini kiiresti ja korraga eesti, vene ja inglise keeles ning mitme kanali kaudu: SMS, sireen, televisioon, raadio ja internet. Kui sidekanalid on maas, peaks igaüks teadma oma kogukonnas füüsilist kohta, kus infot jagatakse. Murena toodi välja ka see, et öösel saabunud ohuteavitus ei pruugi magavat inimest äratada.
Teiseks suureks teemaks olid teadmised ja oskused. Inimestel puudub sõjakogemus ning sageli ei teata, mida varjumine tegelikult tähendab, kus asuvad varjendid, millised on evakuatsiooniplaanid ja mida teha, kui side kaob. Osalejad soovisid rohkem lihtsaid ja praktilisi koolitusi, plakateid ja näidiseid selle kohta, kuidas kriisis käituda ning kriisikomplektide jagamist.
Kolmandaks räägiti naabritest ja abivajajatest. Suurlinnades ei tunta sageli oma naabreid ega teata, kelle poole pöörduda. Osalejate ettepanek oli, et igas korteriühistus võiks olla kriisiolukorra kontaktisik, kes jagab infot, suunab inimesi ja teab, millised eakad või puudega inimesed majas abi vajavad. Samuti tõsteti esile tasuta hädaabinupu vajadus üksi elavatele pensionäridele ja erivajadusega inimestele ning küsimuse, kuidas nemad kriisis varjuvad ja abi saavad.
Lisaks arutati vabatahtlike ja noorte rolli. Vabatahtlikud ei tea sageli, kuidas kohalikul tasandil kriisivalmidusse panustada ning noorte kaasamiseks on vaja noored ja omavalitsused rohkem kokku tuua. Osalejad tundsid puudust otsesuhtlusest riigiasutuste ja inimeste vahel ning tõid välja, et kriisis on lisaks infole murekohaks ka rahaline toimetulek.
Päeva teises pooles arutasid osalejad ka seda, mida nad saavad ise oma kogukonna heaks teha ning pakkusid välja väikesi algatusi, mida saab koostöös ellu viia. Parimate ideede käivitamiseks on kavandatud väike toetusfond.
Mis saab edasi?
Sündmusel kogutud sisend edastatakse Siseministeeriumile ning teadmiseks Päästeametile, Häirekeskusele, Riigikantseleile, Sisekaitseakadeemiale ja kohalikele omavalitsustele. Nii jõuavad kogukondade praktilised kogemused nendeni, kes elanikkonnakaitset ja kriisikommunikatsiooni kujundavad.
Täname kõiki esinejaid, koolitajaid ja osalejaid ning partnereid Peace Child Eestit ja Tallinna Haridusametit. Kogukonna arengu- ja koostööpäev toimus programmi „Üle-eestiline kogukondade koostöö ja säilenõtkuse nädal 2026“ raames, mida toetab Briti Nõukogu Eestis sotsiaalse sidususe toetamiseks Digital Citizens programmi raames.
Noorte osalus algab usaldusest ja valmisolekust ise tegutseda
01.09.202628. kuni 30. augustil Toila SPA Hotellis toimunud noorte ja kogukonna liidrite suvekoolis arutasime, kuidas jõuda noorteni, kes täna veel kogukonnaelus aktiivselt ei osale, ning kuidas toetada neid, kes tahavad midagi muuta ja ise algatada.
Teine oluline järeldus oli, et kogukonna valmisolek muutusteks algab igaühest endast. Muutust ei saa jääda lõputult kelleltki teiselt ootama. Kui märkame probleemi, saame teha esimese sammu, algatada arutelu ning leida inimesed ja organisatsioonid, kellega koos lahenduseni jõuda.Töötoas pakuti välja erinevaid ideid noorte kaasatuse suurendamiseks keskkonnahoius, hariduses ja kogukonnaelus:
- vähendada metsaraiet ja otsida paremat tasakaalu majanduslike vajaduste ning looduskeskkonna säilitamise vahel;
- muuta jäätmete sorteerimise süsteem inimestele lihtsamaks ja arusaadavamaks, korraldades praktilisi koolitusi ning koostades lihtsas keeles juhendeid;
- arendada põlvkondadevahelist õpet, kus noored jagavad oma teadmisi vanema põlvkonnaga ja vanemad inimesed annavad noortele edasi oma oskusi ja elukogemust;
- luua kõigile avatud keeleõppe- ja suhtlemisvõimalusi, mis aitavad ületada keelebarjääre ning tuua kokku erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesi;
- tugevdada koolide, laste ja lapsevanemate koostööd ühiste väärtuste, vastastikuse mõistmise ja selgete kokkulepete kaudu;
- suurendada Ida-Virumaa elanike usaldust riigi ja avalike institutsioonide vastu, kaasates neid rohkem otsustusprotsessidesse ning parandades riigi ja kohalike elanike vahelist dialoogi;
- sõlmida koolides õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate vahel selged kokkulepped nutiseadmete vastutustundliku kasutamise kohta.
Need ideed näitavad, et noored seostavad osalust väga erinevate ühiskonnaelu valdkondadega. Neile on olulised nii looduskeskkond ja õiglane rohepööre kui ka haridus, eri põlvkondade koostöö, keeleõpe, digihügieen ning usaldus inimeste ja institutsioonide vahel.
Ideelaboris sõnastatud ettepanekud on osalejate mõtted, mida saab koostöös ekspertide, kohalike omavalitsuste, koolide ja vabaühendustega edasi arendada. Järgmine samm on valida välja teostatavad ideed, määratleda nende eesmärgid ja sihtrühmad ning leida partnerid, kellega need ellu viia.
Prof. Mette Brogdeni visiit Eestisse tugevdab noorte kaasamist, kogukondade säilenõtkust ja rahvusvahelist koostööd
18.07.2026Meil on hea meel teatada, et 24. novembrist kuni 1. detsembrini 2026 viibib Eestis Arizona Ülikooli professor Mette Brogden, kelle visiit toimub koostöös Sillamäe Lastekaitse Ühingu ja partnerorganisatsioonidega ning Kodaniku[hiskonna Sihtkapitali toel. Visiidi eesmärk on tuua Eestisse rahvusvahelist kogemust ja teaduspõhist vaadet noorte sotsiaalse kaasamise, inimõiguste, rände, lõimumise, kogukondliku säilenõtkuse, kriisivalmiduse ja inimkeskse julgeoleku teemadel. Prof. Brogdeni programm ühendab mitu olulist tegevussuunda: osalemise noortefoorumil, rahvusvahelise koostööprojekti ettevalmistamise, panustamise VI julgeoleku ja kodanikuühiskonna konverentsi ning kohtumised Eesti kodanikuühenduste ja partnerorganisatsioonidega. Tema osalus aitab siduda teaduspõhise lähenemise praktilise kogukonnatööga, tugevdada Eesti ja USA partnerite koostööd ning toetada uute rahvusvaheliste koostöövõimaluste arendamist.
Allpool anname ülevaate väliseksperdi osalusest ja peamistest tegevustest Eestis.
Loe veel...10.07.2026 Kutse suvekooli „Kuulun siia! – edendades rohepööret ja kogukondade säilenõtkust“
Arhiiv