Noorte osalus algab usaldusest ja valmisolekust ise tegutseda

Töötoas pakuti välja erinevaid ideid noorte kaasatuse suurendamiseks keskkonnahoius, hariduses ja kogukonnaelus:

• vähendada metsaraiet ja otsida paremat tasakaalu majanduslike vajaduste ning looduskeskkonna säilitamise vahel;
• muuta jäätmete sorteerimise süsteem inimestele lihtsamaks ja arusaadavamaks, korraldades praktilisi koolitusi ning koostades lihtsas keeles juhendeid;
• arendada põlvkondadevahelist õpet, kus noored jagavad oma teadmisi vanema põlvkonnaga ja vanemad inimesed annavad noortele edasi oma oskusi ja elukogemust;
• luua kõigile avatud keeleõppe- ja suhtlemisvõimalusi, mis aitavad ületada keelebarjääre ning tuua kokku erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesi;
• tugevdada koolide, laste ja lapsevanemate koostööd ühiste väärtuste, vastastikuse mõistmise ja selgete kokkulepete kaudu;
• suurendada Ida-Virumaa elanike usaldust riigi ja avalike institutsioonide vastu, kaasates neid rohkem otsustusprotsessidesse ning parandades riigi ja kohalike elanike vahelist dialoogi;
• sõlmida koolides õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate vahel selged kokkulepped nutiseadmete vastutustundliku kasutamise kohta.

Need ideed näitavad, et noored seostavad osalust väga erinevate ühiskonnaelu valdkondadega. Neile on olulised nii looduskeskkond ja õiglane rohepööre kui ka haridus, eri põlvkondade koostöö, keeleõpe, digihügieen ning usaldus inimeste ja institutsioonide vahel.

Ideelaboris sõnastatud ettepanekud on osalejate mõtted, mida saab koostöös ekspertide, kohalike omavalitsuste, koolide ja vabaühendustega edasi arendada. Järgmine samm on valida välja teostatavad ideed, määratleda nende eesmärgid ja sihtrühmad ning leida partnerid, kellega need ellu viia.